Kahte Koread lahutavas demilitariseeritud tsoonis tegutseb kummaline kangelane. Erakordse visaduse poolest põhjakorea jahikoera ning pidevalt hambus oleva sigaretimargi järgi Poongsaniks kutsutav nimetu on otsekui taevane kingitus, viies omavahel kokku lahutatud perekonnad, päästes abivajajaid ning vahendades ühele või teisele poole piiri suletute vahel teateid ja hüvastijätukirju.

Alludes mitte kellelegi, valib hullulge ning haavatamatuna tunduv Poongsan oma töid esmapilgul juhuslikult, suheldes maailmaga piiritsooni seinale kinnitatud sõnumite kaudu. Kuid kui Poongsan võtab vastu pakkumise tuua lõunasse eksiilis viibiva endise Põhja-Korea tippametniku armastatu, variseb detaildeni viimistletud turvalisusplaan silmapilkselt kokku ning tagajärjed on ulatuvad kaugemale, kui nad eales oleks osanud oodata.

Mitmeaastase pausi järel stsenaristitooli naasnud Kim Ki-duki ning tema režiiassistendist Juhn Jai-hongi (“Ilus”) "Poongsan" on omapärane ja lõpuni pinget hoidev triller, mis käsitleb rahvuse poolitanud relvastatud konflikti uudsest ning ehk isegi pisut mütoloogilisest vaatenurgast. Ammutades inspiratsiooni nii Korea rahvalegendidest kui ka tegelikkuses piiride vahel liikuvatest Poongsaniks tituleeritud sõnumitoojatest, leidub autori kõige kommertslikumas filmis küllaga kimkidukilikku psühholoogiatundlikku dramaatikat. Kuid ka teravat tabamist, et poliitilises kassi-hiire mängus pole kumbki pool päriselt puhas, ausus on vaid sõnakõlks ning reetmisest ei pääse keegi.

Ootamatult Korea tänavuse aasta enim vaadatud filmide hulka tõusev "Poongsan" ei küündi Kim Ki-duki tippvormi taiesteni, kuid samas märgib film korea kino suurmeistri tugevat tagasitulekut ja debüütfilmiga “Ilus” hoogsa stardi teinud protežeele paljulubavat tulevikku, rääkimata korralikust meelelahutusest.

http://2011.poff.ee/