Üks mõrv on toime pandud ja süüdlane oma teo juba üleski tunnistanud. Nüüd peab ta ainult politsei surnukeha juurde juhatama, et kogu asi saaks ühele poole. Keset ööd sõidavad tapja, politseiülem ja prokurör kolme autoga matmispaika otsima. Kui seltskond läbi pimeda ja mahajäetud maakolka rühib, saab selgeks, et mõrvar ei teagi täpselt, kuhu ta oma ohvri laiba jättis. Mehed tõmbavad suitsu, puhuvad juttu ja võtavad kohalikus külas pruukosti; tundub, et midagi olulist ei juhtugi. Ometi tuleb nende teel ette väikseid vihjeid, olenemata sellest, kas me oleme sellest teadlikud või ei.

“Just nagu malepartiis kerkib selle peenekoelise ja rusuva filmi suur plaan sündmuste arenedes üha enam fookusesse. Kõik pole alati nii, nagu näib, ning kafkalike võtetega arendatakse siin inimesi, tundeid ja sündmusi harjumatuil ja süvitsiminevail viisidel.

"Ükskord Anatoolias" on niivõrd ambitsioonikas teos, et me peame keskenduma kõigile detailidele filmilinal, enne kui lugu tervikuna ilmsiks saab – kas üldse saab? Meie silme ees avaneb ahvatlevalt terve rida uksi, moodustades labürindi, mis peegeldab meie taipamatust õige paljude sündmuste osas. Mis on tõde ja kuidas seda leida? Need on vaid kaks küsimust paljude seast, mida Ceylan oma võrratus käsitluses kuriteo ja selle uurimise teemadel tõstatab.”

Film on esitatud Türgi poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

http://2011.poff.ee/