Linna laastab "valge pimeduse" epideemia. Võimud isoleerivad esimesed kannatanud mahajäetud vaimuhaiglasse, kus äsja loodud "pimedate ühiskond" kiiresti laguneb. Kurjategijad ja tugevamad jahivad nõrgemaid, varastavad kasinaid toiduportsjone ning panevaid toime kohutavaid tegusid.

Sellel õudusunenäol on aga üks pealtnägija - naine, kes ei ole nakatunud, järgneb oma abikaasale karantiini. Varjates oma võimet näha, hakkab ta teejuhiks seitsme võõrale inimesele, kellest on juba peaaegu perekond kujunenud. Ta juhatab nad karantiinist välja otse laastatud linnatänavatele, kus kõik tsivilisatsiooni alustalad on kokku varisenud. Nende retk on täis ohtusid, nende ellujäämine ja viimne lunastus peegeldab inimloomuse visadust ja sügavust.