Ükski õõvafilmifestival ei saa näitamata jätta Prantsuse filme. Pole midagi parata, need toored, jõhkrad ja ultravägivaldsed linateosed on sageli festivalide menukid, mis panevad publikut õudusest küüsi närima. Kes mäletab eelmisel HÕFFil linastunud dokumentaalfilmi prantsuse horrori uuest lainest, see teab, miks just Prantsusmaal sääraseid filme vändatakse. Ka eelmisel aastal valminud "Jõuk" pole pehmemast puust ja pakub kinosaalis istujatele kõike, mida selliselt õudusfilmilt oodata tasub.

Film läheb käima räpases trahteris vahepeatust tegeva mehe ja naise vestlusest, mis päädib eriti räige anekdoodiga zoo-, nekro- ja kõiksugu muudest fiilidest. Nali naljaks, film võtab ruttu üles väga kõrged tuurid, ning nagu paljudele sedasorti teostele sobilik, pole kõige halvem tegelane see, kes algul väga paha näib.

Meeldejäävad rollid teevad filmis nii kõrtsi omanik Yolande Moreau, kes tuntud märksa teistlaadi filmidest nagu "Séraphine" ja "Mikmakid", ning enamiku Gaspar Noe teoste staar Philippe Nahon kohaliku ?erifina. See ehe splätter, mis ainest saanud Sam Raimi "Elavate surnute" triloogiast, on sama naljakas kui õudne ning vere ega hirmujudinaid pealeajavate elajate puudumist ei pea kartma.

http://www.hoff.ee