Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Umay ei ole õnnelikus abielus. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel sinna jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt "normaalne" ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Umay ei taha enam olla igapäevaselt alandatud ning ta loodab, et tema poeg õpib teistsugust elamise viisi. Ta pakib kiirelt oma asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde.

Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur seni, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Isale ja vendadele on säärane käitumine absoluutselt vastuvõetamatu. Põhjuseid ja selgitusi tuleb mõjuvamaid ja vähem mõjuvamaid. "Ei tule kõne allagi. Kuidas saab poeg ilma isata kasvada? Sa rikud ära kogu meie perekonna au ja väärikuse. Keegi ei võta su õde omale naiseks." Umay ei anna aga järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale ning muuta võimalik tulevik veidigi helgemaks. Ta armub vahepeal Stipesse ja kolib koos Cemiga naiste varjupaigast minema. Üritades oma perekonnaga ära leppida, ei taipa Umay, et mõni asi on lihtsalt võimatu. Perekonnasidemed ja au mõiste on tema kultuurikeskkonnas lämmatavamad kui armastuslik inimlikkus.

- http://2010.poff.ee