Sel aastal Michael Hanekese "Valge lindi" ja Jaques Audiard’i "Prohveti" nina alt parima võõrkeelse filmi Oscari napsanud Argentina režissööri Juan José Campanella "Saladus nende silmades" on ühtaegu meisterliku filmikeelega kaasahaarav mõrvamüsteerium ja õrn armastuslugu, kommentaar Argentina õigussüsteemile ja mõtisklus kire, mälestuste ja mäletamise üle.

Filmis hargneb pensionipõlve pidava endise kohtu- uurija Benjamin Espósito mälestuste kaudu lahti kahekümne viie aasta tagune noore naise mõrvalugu, millel on mehe jaoks tuhat algust, ent puudub lõpp. Espósito jaoks omal ajal pea kinnisideeks muutunud mõrva lahendamise tõttu on ta ilma jäänud sõbrast, tööst ning armastatud naisest ning veel aastakümneid hiljem näeb ta oma oleviku asjaolude tagamaid just tolles juhtumis. Sellest romaani kirjutades põimub krimidraama mehe vaikiva, ootusest ja pilkudest pingestatud armastusega toonase ülemuse Irene Menédez Hastingsi vastu ning jutustamise käigus ilmneb, et lõpp ei ole puudu üksnes mõrvajuhtumil, vaid ka armulool ja keeruline on öelda, kummale neist mees seletust ja lõppu otsib. Udused minevikumeenutused muutuvad romaani lehekülgedel detailirikasteks ja konkreetseteks sündmusteks, mille tõesuses kõik asjaosalised ja puhuti jutustaja isegi kindel ei ole. Katsed mõista, mis toona juhtus, hargnevad paljudeks minevikeks, mille vahel valida – ent mis kriteeriumi järgi? Ja kas minevike labürindis ekseldes ei unustata tulevikule elamast?

http://2010.poff.ee/