Juhanit piinavad traumaatilised lapsepõlvemälestused. Teda on kuus aastat ühe kasuperekonna juurest teise loksutatud, kuid keegi ei ole temaga seni hakkama saanud. Kui poiss satub saare peal asuvasse isoleeritud parandusasutusse, kohtub ta esimest korda reeglitega, mis tema elule mingigi eesmärgi annavad. Lisaks seitsmelep oisile ja asutuse juhile Olavi Harjulale, elab saare peal vaid Harjula perekond ja üks teenija. Kõigi poiste elusid mõjutab ja kummitab nende minevik ning oluliseks küsimuseks saab, kui kaua peab inimene oma mineviku tegude eest vastust kandma? Ja kas see tähendab ka teiste inimeste minevikus tehtud tegude eest vastutamist? Millal on õige aeg lasta minevikul minna ning ise edasi elada?