Tõeline väike meistritöö Lõuna-Koreast, mille žanrit on raske määratleda, ja kas peabki?!
See on midagi, mis jääb romantilise ja absurdikomöödia vahepeale. Sooja ja südamliku huumoriga, vürtsitatuna pikantsete absurdielementidega, räägib see äpardunud enesetapja kaasakiskuva loo, mis oma sügavustes puudutab tegelikult väga valusat teemat: üksikisiku, inimese ja urbaniseerunud ühiskonna kohutavalt suureks ja sügavaks moondunud konflikti.
Nagu Aasia kinos sagedasti, areneb film mitmel tasandil. Esmane süžeeline liikumine, mis on lihtsalt kahe inimese kokkusaamise ja leidmise lugu köidab ka ilma filosoofilistesse sügavustesse laskumiseta. Vaataja aga, kes viitsib märkidest ka tähendust otsida ja minna kaasa erinevate seisunditega, saab topeltnaudingu osaliseks. Rääkimata sellest, et film on taas esmaklassiliselt üles võetud.
Film linastub 2009. aasta PÖFFil.