Valgevene suvi 1942. Sõda on edasi liikunud kaugele itta. Väikelinna elu kuhu piirkonna Saksa võimud on end sisse seadnud hakkab normaliseeruma. Sakslased õpivad vene keelt, flirdivad kohalike tüdrukutega, naised pesevad nende riideid ja toidavad neid. Nad peavad kuidagi edasi elama. Kuid äkki otsustab filmi kangelanna teismeline poeg põgeneda partisanide juurde ja laseb õhku Saksa rongi, et nad ta vastu võtaksid. Ta tabatakse ja sakslased peavad ta hukkama, et teistele õppetundi anda. See on käsk ja seda ei saa eirata. Sakslased teavad et see hukkamine lõpetab nende rahuliku elu. Kohalik komandant mõistab seda paremini kui keegi teine, kuna tal on juba poisi emaga lähedased suhted. Kuid ta ei saa oma ülemuste käsku eirata.