Sam Manekshaw oli üks esimesi kadette keda koolitati India Sõjaväeakadeemias. Pärast lõpetamist määrati ta teise leitnandina 12 Rindejõudude rügementi Ferozpuris. Varsti kohtus ta Sillo Bodéga, kellest hiljem sai tema abikaasa. 1942 aastal Teise maailmasõja ajal, ülendati Manekshaw majoriks ning ta saadeti Burmasse. Sitlangi silla lahingus sai ta raskelt haavata, kuid jäi ellu ning pälvis vapruse eest autasu. 1943 aastal pärast India jagunemist, üritas tema kolleeg major Yahya Khan veenda teda liituma Pakistani armeega, kuid Manekshaw otsustas jääda India sõjaväkke. Tema karjäär ei piirdunud sellega ta mängis võtmerolli 1962 aasta Hiina India sõjas ning 1971 aasta India Pakistani sõjas. Tänu oma märkimisväärsetele saavutustele ülendas peaminister Indira Gandhi ta India esimeseks väliväemarssaliks.