Vanaduspõlvefilm Ruthist 80 aastasest naisest kel tuleb dementsuse tõttu hooldekodusse kolida. Film kasutab väikeseid detaile, pilke ja helisid, et jäädvustada Ruthi üha kohmakamaks muutuvat kompamist iseenda ja ümbritseva äratundmisel, kui tema maailm aeglaselt kuid järjekindlalt laguneb. Tegemist on suurepäraste näitlejatöödega vaoshoitud draamaga, mis väldib osavalt vananemisega seotud kliseesid. Film on kurb, õrn ja vahel ka koomiline. Just nagu elu ise.