On möödunud kaks aastat pärast natside sissetungi Norrasse ning väikeses kalurikülas, mis on saja viiekümne Saksa sõduri peakorter, on kaheksasada kohalikku inimest rahutud, oodates relvavarustust, et nad saaksid mässu tõsta. Juhtide hulgas on Karen Stensgard, kelle isa dr Martin Stensgard pole sugugi kindel, et mässu tõstmine saavutab palju ning Gunnar Brogge va kalur, kes kavatses purjetada Inglismaale võitlema, kuid muutis meelt kuuldes, et Inglismaa toimetab neile relvi. Kuigi natside julmus on ilmne, ootavad linnaelanikud oma aega, kuni üks juhtum paneb nad keema.