Samuel elab kuskil Kariibi mere piirkonnas isoleeritud saarel kamba kaluritega, kes püüavad saaki vabasukeldudes kunst mis on aeglaselt välja suremas, kuna kõik kolivad unistuste poole püüeldes mandrile. Ühel päeval külastab Samueli ootamatult tütar Priscila, keda mees tehtud valikute tõttu häbistab. Nii ootamatu väljailmumine on selge märk, et ta vajab peidupaika. Samuel ajab Priscila esialgu ära, kuid lubab tal lõpuks jääda. Kalurid vaatavad kõike kahtlusega. Pärast õnnetust peab Samuel tütre hoole alla jääma, mis tekitab alguses pingeid kuid üllatavalt isegi lähendab neid. Eriti kui üks kaluritest Priscilat santažeerib, sest teab miks ta tagasi tuli. Film ei kujuta tavalist isa ja tütart ning näitab, et laste armastamisel pole piire. See on lugu teisest võimalusest kuigi me ei saa minevikus juhtunut muuta, saame keskenduda tulevikule ja laduda uue vundamendi. Visuaalselt hüpnotiseeriv, värvikas ja unenäoline teekond. Lisaks kristallselgesse Kariibi merre sukeldumisele haarab meid ilus lugu peresuhetest, mitmekesisusest, aktsepteerimisest ja armastusest.