Kui Austria luuletaja Ingeborg Bachmann 1958. aastal Pariisis esmakordselt Sveitsi kirjaniku Max Frischiga kohtub, on mõlemad juba kirjandusmaailma tähed. Kahe intellektuaali suur armastus ja avatud suhe kulgevad Zürichi ja Rooma, vabameelsuse ja konservatiivsuse, kuulsuse ja kuulsusejanu vahel. Ingeborg Bachmann on vaba hing keda tüütab armukadedus, kes tunneb end köidikutes ning otsib kirge ja austust nii kirjandusmaastikul kui ka suhetes.