Lota ärkab tundega et talle ja ta kallile Mõmmile tehti ülekohut. Ema väidab küll et ta nägi ainult halba und, aga Lota tuju ei lähe sellest paremaks. Ema käsk kampsun selga panna on viimane tilk karikasse ja tüdruk leiab, et ei taha enam nii vastikute inimestega koos olla ning otsustab ära kolida ja omaette elama asuda.