1933. aastal ilmunud romaanis „Kadunud silmapiir“ räägib briti kirjanik James Hilton lennuõnnetuse järel Tiibeti mägedesse maandunud neljast inimesest, kes avastavad suurejoonelise kloostri maapealse paradiisi Shangri-La, kus on jõutud jälile igavese elu saladusele. Sellest on tänaseks saanud ülemaailmselt tuntud utoopilise imedemaa sünonüüm. Jah, Shangri-La on puhas väljamõeldis ja Hilton ei tõstnud kunagi ise oma jalga Hiinasse või Tiibetisse, aga sellegipoolest väidetakse tõsimeeli, et ühes Hiina piirkonnas on nüüd selle kloostri tegelik asupaik kindlaks tehtud. Selle avastusega on mindud koguni nii kaugele, et 2001. aastal nimetati Hiinas Yunnani provintsis Zhongdiani maakond ümber Shangri-Laks ja turistidele hakati ehitama tuliuut autentset ajaloolist keskust. Režissöör Mirka Duijn reisib Zhongdiani mägedes ning intervjuudest kohalikega selgub, et Shangri-Las elavad inimesed teavad kindlalt, et Hilton kirjutas just nende linnast. Kui juba vanaisa või vanatädi ise valgeid britte võõrustasid, siis ei saa see ju olla omati lihtsalt kirjandus.