Hõredas õhus nelja tuhande meetri kõrgusel Hiina Sichuani provintsis asub hiiglaslik Yarchen Gar’i klooster. See Tiibeti budismi ningma koolkonna üks keskuseid on tõenäoliselt maailma suurimaid kloostrikogukondi, kus veel hiljuti elas hinnanguliselt ca 10000 munka ja nunna. Hiina militaarsete salasuste tõttu on see välismaailmale piiratud ja raske ligipääsuga paik seni laiale ilmale teada pigem sateliidipiltidelt. Seda imekspandavam on millise põhjalikkusega rezissöör Huaqing Jin vaatajaile Yarchen Gar’i kloostri nunnade elu avab. Stiilitundliku lähenemisena on ta valinud muusikast ja autori seletavast monoloogist vaba käsitlusviisi, mis on vaba ka budismi eksotiseeriv-idealiseerivast pilgust, millega tavaliselt lääne filmitegijad budismi avavad. Siin filmis näeme kloostri elu mitmekihilisust guru ja õpilaste vahelistest intiimsetest vestlustest suurte üldplaanideni mitme tuhande nunna kogunemiselt, mis tõepoolest mõjuvad värviküllase tumepunase metsana kiviselt hallil Tiibeti mägismaal. Sama muljetavaldavad on ka väikesed ajutised mõtlusonnid mägedes, milles nunnad veedavad mitmeid kuid külmalt lõikavate talvetormide ajal virgumise poole püüeldes.