Simon on lapsepõlvest peale olnud sarivaletaja. Tema perekond, sõbrad ja kolleegid ütlevad et piisab ja ta peab lõpetama. Kahjuks muutub see vastasseisuks ja Simon eitab et need on valed. Järgmisel hommikul ärkab ta reaalsuses, kus kõik valed, mida ta kunagi rääkis, on tõestatud faktid. Tema autol on alati rehv purunenud, kolleeg magab tööl, õemees on temasse armunud. Teiste silmis on see reaalsus alati selline olnud. Õnneks on ka Simoni kaksikvend teadlik, et see reaalsus ei ole nende algne reaalsus ja ta sunnib Simoni oma probleemiga silmitsi seisma, et sellest halvast olukorrast välja tulla.