“Noh keegi peab ju selle töö ära tegema”, ütleb ka selle, IDFA žürii eripreemia saanud filmi slogan. Maarajoonide Ukraina halduskorraldus on nii piisavalt lagunenud, et Staraja Zburievka külas Lõuna-Ukrainas on politsei määranud endale kaks ametlikku asemikku, “šerifid” Vitja ja Volodja, kes püüavad klassikalise vanakooli süsteemi järgi hoida kogukonnas õiglust omaenese parema äranägemise järgi. Meestele pole midagi ette heita, aga nende tegevus meenutab koomilist segu “Teeme ära!” kampaaniast, sotsiaaltööst ja politseinikuametist. Elu ei tee lihtsamaks ka Krimmi ootamatu annekteerimine ja venelaste sõjaline sissetung, mille tulemusena tuleb tegelda ka kodanikele armeeteenistuskutsete kättetoimetamisega. Teisalt tekitab kõvasti tööd juurde kohalik parm Kolja, kes püüab nii šerifeid kui ka iseend veenda oma dostojevskilikus soovis lõpetada oma naise Tanja peksmine ja joomine, ümber kasvada ning heaks inimeseks hakata.