Ivie keda tema sõbrad kutsuvad Šoksiks (tuletatud Šokolaadist), elab Leipzigis. Ta töötab solaariumis, mida peab tema endine poiss-sõber, ja otsib püsivat tööd õpetajana. Ühel päeval ilmub tema uksele poolõde Berliinist, et teatada nende ühise isa surmast ja peatsetest matustest Senegalis. Kumbki õdedest ei tundnud isa nagu nad ei tunne ka teineteist, ja nii on neil raske kujutleda et nad võiksid isa sugulasi tundma õppida. Kui kahe eri linnast pärit õe suhted soojenevad, tekib Iviel küsimusi mitte üksnes oma hüüdnime, vaid ka kultuuri ja eneseimago kohta.