Sašal diagnoositakse sündides lastehalvatus ning teda ootab sünge tulevik ratastool, internaatkool ja muud piirangud. Kuid Saša tehasetöölisest isa ei lepi sellega. Isa arvates pole poja raskes diagnoosis midagi hullu ja tegemist on lihtsalt ajutiste raskustega. Isa annab Saša tavakooli sunnib teda kõigega ise hakkama saama. Poisil tuleb ise süüa, riietuda ja treppi mööda koduni jõuda. Lihtsateks igapäevatoimetusteks kulub poisil tunde. Saša võitleb vapralt eluraskustega, samal ajal vihates hingepõhjani oma isa. Peale kooli lõpetamist lahkub ta kodunt ja lõpetab igasuguse suhtluse isaga. 15 aastat hiljem on temast saanud Venemaa parim ärikonsultant, kes on päästnud pankrotist sadu ettevõtteid. Raske elusaatusega Aleksander toonitab alati oma klientidele: „Teil pole kriis vaid ajutised raskused.”