Sajandivahetuse Rootsis külastavad vähihaigest surevat Agnest tema eraldatud maamõisas õed Karin ja Maria. Kui Agnese seisund halveneb ja valud suuremaks haarab õdesi, kes tunduvad empaatiavõimetuna hirm ja tõrjutus, ning Agnese ainus lohutus ja lohutus tuleneb neiu Annast. Kui lõpp lähemale jõuab põhjustavad tunded pahameelt, umbusaldust, armukadedust, isekust ning kibestumist.