Keskealine Jakob Beer mõtiskleb oma elu üle. Ta on Poolas sündinud ja kasvanud juut. Kui ta oli laps, lasti tema vanemad maha ja õde Bella vedasid natsid teise maailmasõja ajal minema. Jakob oli nende sündmuste tunnistajaks. Põgenedes leidis Jakobi kreeklane Athos Roussos, kes töötas Poolas arheoloogilise projekti kallal. Athosel õnnestus Jakob Poolast kodumaale Kreekasse viia. Mõni aasta hiljem kolisid Athos ja Jakob Kanadasse, kus Athos alustas tööd õpetajana. Jakobil on Bellast pidevalt mälestusi eriti tema klaverimängust, kuid ta ei teadnud Bella lõplikku saatust. Jakobi mõtisklused ja eriti tema mõtetest tulenevad emotsioonid, viivad selleni, et temast saab edukas kirjanik. Tema abielu oma esimese abikaasa Alexiga ebaõnnestub, sest ta ei saa praegusel eluperioodil oma minevikuga seotud kurbusest üle.