Seitsmeteistkümneaastane Kendal suudab vaevu meenutada, kui Oregoni org oli veel lopsakas. Viimasest vihmasajust on möödas kümme aastat ja ühiskond on kokku kuivanud. Kendal ja vähesed teised, kes vaevu liiguvad unistavad põgenemisest. Kui ahne veeparun väidab, et kui vähe väärtuslikku veeressurssi on maa all, peab Kendal otsustama, kas joosta ja peita või vapralt võidelda väheste kallite inimeste ja asja eest mis on talle olulised.