Ühel ööl tuuakse morgi surnud mehe laip, mis järgmisel päeval on kadunud. Suur on haiglapersonali ehmatus, kui kadunuke astub järsku uksest sisse, küll pisut ehmatava väljanägemisega, kuid ikkagi elusana, mäletamata, mis temaga juhtus. Haigla psühhiaater Daniel diagnoosib tal katatoonilise amneesia, kuid tegelikkus osutub hoopis õudsemaks.

Vahel harva satud nägema sellist "radari alt läbi läinud filmi", mida vaadates tead kohe, et oled koperdanud üliandeka autori otsa. Billy Senese on just selline leid. "Surma keskpunkt" on äärmiselt ehe nii müsteeriumi kui õudusfilmina, ükski detail pole siia sattunud suvaliselt, isegi taustanäitlejad on psühhiaatriahaigla patsiendid või töötajad. Lisaks on peaosas Shane Carruth, kes on ka ise suurepärane lavastaja. Filmi natuke toores visuaalne keel on perfektselt valitud, muusika lausa suurepärane ning parimad osad filmist on reaalselt õudusjudinaid tekitav atmosfäär ja müstilist surnust ülestõusnut mängiv Jeremy Childs.