Nad peksid ja piinasid teda. Vägistasid ja tapsid tema naise. Nad tegid ainult ühe vea. Nad ei tapnud teda…

"Rambu" on 1980ndate VHS-ajastu sünnitis, mis läheb käärides aina paremaks. Oma lolluse, napakuse ja halva näitlemise poolest on siia raske midagi kõrvale panna, aga see ongi see "miski nii eriliselt halb ja samavõrra hea", mille järel jääd mõtlema, et see võibki olla põhjus, mille pärast filme armastada.

Stallone'i "Rambo" rip-off'i taga seisab Indoneesia filmitööstus, mis õilmitses 1980ndatel täiel rinnal. Tehti "Rambust" ka korralikemaid filme, isegi nii häid, et esimese Indoneesia filmina pääses üks - "Tjoet Nja’ Dhien" - 1989. aastal Cannes’i filmifestivali kavva. Ometigi ei tea praegu peaaegu keegi seda filmi, küll aga teatakse "Rambut". Trash-klassika, mis lajatab otse ja süüdimatult makku ja munadesse, ja imelik küll: see polegi nii paha tunne.

Rambu aka Alex Tarambuani osas astub üles Uus-Meremaal sündinud inglise keele õpetaja Peter O’Brian (mitte segi ajada teise enamvähem samanimelise näitlejaga), õige nimega Peter John Wilson, kes terve oma karjääri jooksul tegigi filme ainult Indoneesias.