"Mao embuse” tegijatena suure tuntuse saavutanud autorite järjekordse filmi käivitavaks jõuks on taas südamevalu põlisrahva saatuse pärast. Seekord on nad mustvalge pildikeele asemel valinud kõnelemiseks värvid, mis kõrbese maastiku taustal erksana särada saavad. Haarav saaga on jaotatud nn viieks lauluks aastatest 1968–1980 Guajira piirkonnas Colombia põhjaosas, mis on isikupärast keelt ja kultuuri kandva vajuu rahva kodu, ning jälgib Colombia ühiskonda laastanud narkokaubanduse sündi. Hüljates liigagi tuttavlikud gangsterfilmi klišeed, peegeldab film laiemas plaanis kogu riigi mässulist ajalugu, tehes seda osavalt balansseerides vajuude jutuvestmise traditsioonide ning krimifilmi ja vesterni žanrite vahel.