Pealtnäha ei ole see muud kui üks õudusfilmi elementidega põnevik. 1945. aastal natside koonduslaagrist vabastatud lapsed jäetakse keset metsi asuvas häärberis ilma toidu ja veeta jumala hooleks, aga tõeline õudusunenägu alles algab, kui hoone piiravad sisse laagrit valvanud näljased murdjakoerad.
Efektse žanrifilmi varjus kerib end aeglaselt lahti hoopis ilusa alltekstiga psühholoogiline lugu ohvrikompleksi ületamisest – kompleksi, mis holokausti, aga ka näiteks küüditamisega seoses siiani mitmete rahvaste veres istub. Need lapsed siin, kellelt on võetud kõik, kellest nii mõnigi on nakatunud kogetud kurjusest, leiavad üles oma inimlikkuse, heidavad koos laagrivormiga minema ka kannatajamentaliteedi ja suunduvad tulevikku, pea püsti.