"The Expendables" oli nii mõnelegi selle suve üks oodatuimaid filmisündmusi, sest ega ju iga päev ei näe Sylvester Stallone'i, Jason Statham't, Jet Li'd, Dolph Lundgren't, Eric Roberts't, Steve Austin't, Mickey Rourke'i, Arnold Schwarzenegger't ja Bruce Willis't ühes filmis koos.

Kurvastuseks peab ütlema, et kaks viimati nimetatud action-staari olid ainult ühes stseenis ja sealgi nad ainult rääkisid, kuid samas üks lause sealt teenis kinosaalis valjema heakskiidu terves filmis. Rääkimine pole aga selles "kõigi aegade kõige mehisemas filmis" loomulikult prioriteet number üks v.a. pidevad nalja viskamised Jet Li tegelase väiksuse üle.

Stallone'i enda kirjutatud ja lavastatud linaloo viimased 20 minutit on üks suur plahvatuste jada ja armutu verevalamine, kusjuures Terry Crews'i valjuhäälne pumppüss teeb seal eriti karmi veretööd. Tuleb siiski nentida, et Stallone eelmine lavastajatöö "Rambo (2008)" oli palju kõvem adrenaliini pomm ja "Palgasõdurid" päris sellele tasemele ei jõua. On küll mõned helgemad momendid, kuid üldpildis jäi kogu action üksluiseks igavaks hakkimiseks ja ometi peaks see olema filmi põhiline müügiartikkel näitleja ansambli kõrval. Minu silmis tegi sel suvel nt. "A-Rühm" musklimeestel selja prügiseks peaaegu igas kategoorias.

Kõigile neile, kes on filmi pikisilmi oodanud, ei jää üle muud soovida, kui jätke aga mõistus koju ja seadke sammud kino poole. Ülejäänud võivad vabalt oodata kuniks ilmub DVD ja siis koos seltskonnaga see imetükk üle vaadata. Joomismänguks pakuksin välja 3 lihtsat reeglit: võtke lonks iga kord, kui keegi viskab nuga, toimub plahvatus või visatakse nalja Jet Li üle. P.S. Ta teeb seda ise ka...

Toimetas: Soprano
21. august 2010, kell 06:56