Filmiarvustus: "Up"

Arvamused

Pean esmalt mainima, et nägin "Up" (2009) ingliskeeles ja 2D-s ehk eestikeelse 3D versiooni kohta ei oska midagi kosta, kuid selle treileris kõlanud hääled ajasid kergelt öeldes pea valutama. Kaks aastat tagasi "rikkusin" sedasi näiteks oma "Ratatouille" esmavaatamise, kusjuures hankisin selle just uuesti, et näha viimaks originaalkeeles.

"Up" on Pixari hittide seas unikaalne film. Kui varemalt on nende fantaasialugude peategelasteks olnud nt. kokkav rott, oma poega otsiv kalapapa, üksik prügikoristajast robot, siis Up räägib vanapapist Carl Fredricksen'st, kelle lugu leiab aset reaalses maailmas - vähemalt alguses. Keegi ei saa sellest filmist rääkida ilma mainimata 10 minutit hingelõhestavat algust, mis on täiesti dialoogivaba (nagu ka "WALL-E" algus). Produtsent John Lasseter kommenteeris seda nii, et hästi tehtud animatsioonid on need, millel heli maha keerates jõuab sõnum ikka kohale.

Režissöör Pete Docter kõnnib hapral jääl, sest päris väikestel võib see täiskasvanute teema mõistmatuks jääda. Teisalt on filmistuudio võlurid mitmel korral öelnud, et lapsed mõistavad tegelikult palju rohkem, kui me arvame. Laste rõõmuks liitub pahura Carl'ga agar skaudipoiss Russell, kes on veel kogenematu, aga ainult siirate kavatsustega ja suure südamega. Russell'i põgusalt vihjatud minevik polnud samuti kuigi roosiline ja Carl hakkab talle seikluse käigus (vana)isafiguuriks. Seoses sellega tuli kerge deja vu "Gran Torino"-ga...

Tulles nüüd tagasi maa peale, siis kõige selle headuse hulgas jäi minu jaoks sisu õige pisut nõrgaks. Ma ei oska konkreetselt näpuga kitsaskohale osutada, aga võib-olla polnud ma lõplikult rahul filmi kurjamiga või lõpplahendusega. Justkui oleks viimasel otsustaval hetkel lati alt läbi joostud.

Kõigele vaatamata on Up's ikkagi nii palju positiivset: vapustavalt värviküllane pilt (õhupallid ja kõik muu), rääkivad koerad, konn/äratuskell ja kas ma mainisin juba... squirrel!... rääkivat koera?

Seekordne lühianimatsioon enne filmi kannab nime Partly Cloudy. See pilve pilk, kui teda esimest korda näeb, on lihtsalt hindamatu. Lisaks nunnud kiisupojad, kutsikad ja... krokodillid! Lühilugu on jällegi ilma dialoogita ja töötab sama hästi ka teist korda vaadates - järgi proovitud.

Oleksin nüüd nõus vaatama eesti dublaažiga "Üles", et näha, kuidas Pixar lahendas oma esimese 3D filmi. 2010 juunis tuleb "Toy Story 3", mis on samuti kolmemõõtmeline.
9/10



http://filmsmusic.blogspot.com/2009/07/up.html

Toimetas: Soprano
1. august 2009, kell 05:34

Jaga / Prindi

  • Jaga Facebookis
  • Jaga Twitteris
  • Jaga Deliciousis
  • Lisa lemmikutesse
  • Prindi
  • Saada e-mailiga