"Coraline" (2009) on maailma esimene 3D stop motion film ning ühtlasi ka kõige pikem stop motion (100 min), mida juba nimetatakse klassikaks. Režissöör Henry Selick on eelnevalt tuntud näiteks "The Nightmare Before Christmas"-ga. Pole kahjuks Neil Gaimani lasteraamatut lugenud, et selles osas ei oska võrdlusi tuua. Saan ainult muljetada, mida pakkus film.

Tundub uskumatuna, et absoluutselt kõik asjad filmis on käsitsi tehtud. Ometi näeme tantsivate hiirte tsirkust, imelist lilleaeda ja mida kõike veel. Selle maailma ülesehitamine nõuab ikka pühendumist. Silmad tahavad vahepeal öelda, et see peab olema CGI, kuid mõistus vastab ei. Suurepärane animatsioon tõmbab kerge vaevaga enda maailma. 3D efektid polnud õnneks (või kahjuks) ka silmatorkavad, kui alguses üks nõel välja arvata ja hiljem veel mõned kohad. Tundub, et filmi võiks edukalt ka 2D's vaadata. Samas, kui oleks võimalus neid omavahel kõrvutada, siis oleks kindlasti selge eelis 3D'l.

Peategelase häält loeb Dakota Fanning ja teeb seda hästi. Õnneks ei tehtud sedapuhku ka eestikeelset dublaaži. Filmis on veel kaks väga rinnakat daami, üks rääkiv kass, veider poiss Wybie jt. Viimane on muide režissööri lisandus, keda raamatus polnud. Sisu on piisavalt huvitav, kuid kipub venima. Lõpp meenutas väga seiklusmängu, kus Coraline pidi aja peale korjama kolm eset ja siis "bossiga" võitlema. See polnud tingimata halb, kuid ma ei saanud sellest hetkest enam videomängu ideest lahti.

"Coraline ja salajane uks 3D" on kohati üllatavalt sünge. Kindel laks, et väiksemad lapsed hakkavad mõnes kohas hirmust nutma. Kuri nõiatädi hirmutas peaaegu mindki. Lisaks veel need õõva tekitavad nööbid silmade asemel...
8/10



http://filmsmusic.blogspot.com/2009/02/coraline.html

Toimetas: Soprano
16. mai 2009, kell 13:18