Sellist eesti filmi «uputust» nagu mullu tänavune aasta ei tõota – parimal juhul võiks riigi toel valmivate mängufilmide hulk küündida kuueni, kui ei ilmu ootamatult, linalugu hõlma all, välja mõni järjekordne partisan-kineast. Kui esimene poolaasta kujuneb veel vaikseks, siis augustist alates jõuavad üksteise järel ekraanile «Taarka» (rež-d Ain Mäeots ja Hardi Volmer) – tragikoomiline lugu setudest ja legendaarsest setu lauluemast Hilana Taarkast, ...

Sass Henno romaanil põhinev noortefilm «Mina olin siin» (rež Rene Vilbre), 1924. aasta 1. detsembri mässust tõukuv poliitiline põnevik «Detsembrikuumus» (rež Asko Kase) ja Eesti kaastootmisel valmiv Soome draama «Külaline» (rež Jukka-Pekka Valkeapää) – selles ilmub 10-aastase poisi ja tema ema ellu haavatud tundmatu, kes toob sõnumeid vangis istuvalt pereisalt.

Päris aasta lõpus või kohe järgmise algul peaks välja tulema veel «Buratino» (rež Rasmus Merivoo) – muinasjutuliste elementidega seiklusfilm, mis tõukub kaudselt Aleksei Tolstoi «Kuldvõtmekese»-raamatust, peategelaseks teismeliste probleemidega kimpus koolipoiss, ning põnevusdraama «Kid ja Killer» (rež Hanno Salonen) – 16-aastane Tom satub selles dramaatiliste sündmuste keerisesse, päästes sünge minevikuga tšetšeen Arturi elu. Kinolevi potentsiaaliga dokumentaalfilmidest saavad ekraaniküpseks «Fritsud ja blondiinid» (rež Arbo Tammiksaar) – kauaoodatud linateos sellest, kuidas Nõukogude filmitööstus kasutas stereotüüpsetes rollides Eesti, Läti ja Leedu näitlejaid; Kaido Höövelsoni sumokarjääri vaatlev «Baruto» (rež Artur Talvik); Eesti lähiajalugu käsitlev «September» (rež Ilmar Raag), mis vaatab tagasi Tallinna kaitsmisele 1944. aastal, kui sakslased olid linnast lahkunud ja venelased peale tungimas, aga ka «Must-valge aken» (rež Jaak Kilmi), mis räägib Soome TV mõjust Nõukogude Eestis.

Toimetas: Robert
19. jaanuar 2008, kell 17:03