Seitsmekümnendad. Lisbonid on tavaline keskklassi perekond. Matemaatikaõpetajast isa, kodune usklik ema ning nende viis teismelist pilkupüüdvat tütart. Perekonna elu võtab aga uue suuna, kui noorim, 13. aastane Cecilia, ootamatult enesetapu sooritab. Peale traagilist sündmust isoleerib pühendunud pere-ema üejäänud tütred muust ühiskonnast - eelkõige vastassoost.
Ema tegevus avaldab tütardele aga hoopis vastupidist mõju. See tekitab hoopiski suuremat huvi vastasmajas elavate eakaaslastest vendadega läbi käia.
soovitan seda filmi. et ma ei peaks uuesti kirjutama, siis link. :)
seal võib olla mõningaid spoilereid. mitte midagi jubedat. natuke detailsem sisututvustus ainult.
Hästi traagiline ja melanhoolne, ent sellegipoolest ilus film. Air'i muusika oli tõepoolest super ja sobis ülihästi kokku pere rajoonis kujutavate sügislehtede ja aina enam kasvavale masendusele, mis maja ümbritses. Olen ka raamatut lugenud, mis oli sama hea kui film ja soovitan sedagi. Asja tegi veel paremaks see, et seal mängisid Josh Hartnett ja James Woods, kaks mu lemmiknäitlejate hulgas olevat meest.
Selline film, mida võib mitu korda vaadata ja alati tulevad välja uued nüansid, millele tähelepanu pöörata. Väga hea film ja raamatki vastas ootustele. Hea näitlejatöö.
Suutis ka neljandal (või oli see juba viies?) vaatamiskorral midagi uut pakkuda. Ennekõike taipasin ma alles nüüd, et peale Air'i kirjutatud filmimuusika on siin kasutatud ka head 70ndate rokkmuusikat, enamasti Todd Rundgren ja Heart. Kõik muu oli jätkuvalt sama suurepärane kui varemgi, aga sellest lõpust pole ma siiani päris hästi aru saanud.