Postitas brixxx » 21. Veebruar 2014, 23:50
See on ainuke Alfred Hitchcocki film, mis olen algusest lõpuni vaadanud, aga samas olen poolikult vaadanud "Psycho" seeriat, "Birds" ning pean tõdema, et film "North by Northwest" mõjus natuke liiga tavalise filmina, mulle just tundub, et minu seni vaadatud Alfred Hitchcocki filmidest kõige kehvem film ongi "North by Northwest" ning kõige enam meeldib "Birds". Kui lavastajatest rääkida, siis peab tõdema, et Alfred Hitchcock oli geenius ja kuntsnik, kes oskas luua väga omapäraseid ja geniaalseid filme, aga mulle tundub, et omapärased ja geniaalsed filmid olid kõik õudukad.
Hakkasin tegelikult sellepärast seda filmi vaatama kuna filmis "Charade" (1963) hakkas meeldima Cary Grant, siis tahtsin teda veel mõnes filmis vaadata. Hetkel ootab mul järge vaatamist kolmas Cary Granti film "The Bishop's Wife" (1947). Kuna hetkel on huvi Cary Granti filmidest, siis hakkan eriti vanu filme vaatama, hetkel olen piirdunud kuni 1960.aasta filmideni. Cary Grant oli tõesti hea huumori näitleja, seni ma pole veel väga tõsist filmi vaadanud, kus ta mängib, tahaks näha teda ka tõsist rolli mängivat.
Mul esimene pool filmist meeldis rohkem, siis mulle enam eriti ei meeldinud kui ta kohtus naisega, kellesse ta armub. Huvitavam oleks film olnud kui peategelane ja tema ema oleks terve filmi jooksul põgenemas näidatud kuna peategelase ema karakter oli väga huvitav.
Vanade filmide puhul tundub, et enamikesse filmidesse on huumor sisse topitud, isegi nendesse, kus žanrides ei ole kirjas, et film on komöödia. Paljude vanade sõja filmidega on sama seis. Muideks vanad sõja filmid on tunduvalt huvitavamad kui uuema aja omad 21.saj ja 90ndad.
Hindeks 7/10.