Postitas IlseV » 04. Detsember 2009, 19:07
Tokyo! (2008)
Ülesehituselt kindlasti huvitavam, kui tavapärane filmiformaat, kus keskeltläbi saja minuti jooksul vaatad üht lugu, sest nimelt selle filmi puhul pakiti kokku kolm omavahel erinevat lugu, mille läbiv joon oli see, et filmitud sai materjal Tokyos.
Triost ei oskagi kohe välja tuua lemmikut, igal neist olid omad plussid ning miinused. Esimese loo puhul meeldis puänt: transformatsioon oli üsna huvitav lahendus muutumaks kasulikumaks kui eelmises elus.
Keskmine lugu tõi eeskätt Volandi mainimisega paralleele "Meister & Margaritaga", või vähemalt mingi osaga viimasest. Võib-olla ma eksin ning Voland seostubki Bulgakovi loominguga vaid nime poolest, aga oma peas suutsin leida sarnaseid teemaliine kahe jutustuse vahel. Saladuslik elanik maa all meenutas mõnda härjapõlvlast segatuna ühe minu paralleelika tüdrukuga, kelle küüned, küll kivikeste-laki-ja-muu-plägaga kaetud, näevad välja täpipealt samasuguselt konksus, tekitades õõvastust ning küsimuse, kuidas sellistega küll elada. Aga see selleks.
Kolmandat ja viimast lugu pean kõige armsamaks ning südamlikumaks, kuigi omamoodi sürre elemente leidus ka seal nagu eelnevateski. Ennast kuhugi ruumi sulgeda pean praegu täiesti mõeldamatuks, liiga soe on koht veel päikese all, elu rollercoasteri-sarnasest liikumisest hoolimata.
Jaapani (olgugi, et käesolevalt kommenteeritav tehtud muumaalaste poolt) ning teiste Aasia maade filmid tekitavad sügavat tahtmist ka ise sinna kohale sõita. Tuleks vaid Tokyosse lennukipilet broneerida ja ...