Tjah, ma olen sucker filmimaagiale. Siin seda kindlasti leidus (Porcelain, Pure Shores, vettehüpe). Leidus tõesti ilusalt filmitud ning paradiisiranna järgi longima panevaid kaadreid. Eriti filmi esimeses pooles. Oskuslikult sobitatakse vaataja nagu 3 peategelast kommuuni sisse elama, kõik on hästi. Aga täpselt nagu saabuvad pöörded, läheb ka asi väga ebanauditavaks. Väga huvitav iseenesest. Ma ei väida, et lugu olekski pidanud sinna toppama jääma, aga et mulle alates sellest totakast arvutimängustseenist ei meeldi (lõpp oli enam-vähem), ütleb justkui, et paradiis ei peakski oma eksistentsi lõpetama. Kuigi reaalsuses see nii kunagi ei ole. Siiski, lapsepõlvemälestused tulevad iga kord seda vaadates meelde (oli üks esimesest filmidest, mida kinos vaatamas käisin, päris esimest ei mäleta). Kahju, et ei suutnud tugevamat algust, algus-keskpaika edasi kanda ka teises pooles. Lugedes targemaid kommentaare, siis produktsiooniga olevat ka raskusi olnud ning romaaniga võrreldes toodi sisse päris märgatavaid erinevusi, mis iseenesest paneb tahtma seda lugeda, kuigi ilmselt seda ei tee. Sest, jah: liiga palju absurdi toodi korraga sisse ja kuigi diivanil vedeledes raamatut lugedes ma tõenäoliselt naudiks neid, siis kahetunnise filmi sisse nad ei sobinud. Polnud lihtsalt maitsekalt käsitletud.
Kunagine lemmik-Boyle, kahjuks rikkusin nüüd natukene ära, kuigi meeldivaid kohti, mis südamelööke vahele jätsid, leidus. Soundtrack ja score samuti väga magic-esque.
6/10
All Saints - Pure Shores