ISSAND JUMAL. Ma ei usu oma silmi. Ma olen praegu samasuures hämmingus nagu peale Sawi. Aind vastupidises. Tagline oli "You wont believe how it end" vms. This is so spot-on. Ma siiamaani ei usu, et see lõppes nii kohatult. Rezissööril puudus IGASUGUNE oskus teha filmi. Mitte mingit pinget polnud, tegelased mõttetud, midagi ei juhtunud. Peale 10 minti sain aru, et see oli piece of turd, aga tahtsin lõpu ära näha. Valesti tegin.
See oli nii kuradi õudne. Mis Sawi filmide puhul mind alati on ärritanud on see, et need on nii kuradi ilmselged stuudios tehtud filmid. Isegi kui mõni location on kasutatud siis see on suudetud nii sitasti filmida, et tundub nagu stuudio. See on nii kohutav, et see pole isegi naljakas nagu näiteks The Room, mida ma oleks pidanud hoopis vaatama.
Kurat, see film ajab nii ropendama. Nagu
Buzz Killington oleks selle lavastanud. Ametlikult kõige sitem film, mida ma olen näinud. Siit on nii palju õppida filmitegemise kohta.
See jättis sellise sita maitse suhu, et pean käbe midagi pealekaks vaatama.