Postitas IlseV » 11. Aprill 2009, 21:13
Eile nägin oma esimese JAFF'i ära. Kolme (nelja) filmi nägin ka:
1. Panda! Go Panda!
Panda kopanda amefuri sâkasu no maki
Panda, go panda, go paandaa... See lauluke kummitab siiamaani peas. Esimene JAFF'i film oli tõeline lastekas, mida läbi täiskasvanu silmade vaadates jookseks tõeliselt vasakule, aga lastesilmade kaudu oli tegemist tõeliselt nauditava ja kerge huumoriga. Isapanda naer ja hääl oli kõhukrampe tekitav, muhelemist jagus aga küll. Kahju, et pidin taluma eestikeelset dublaaži ja anime ise paistis olevat inglisekeelne, eelistaksin ikka jaapanit. 7/10
2. Howl's Moving Castle
Olen Howli nii palju näinud, et võiks peast pea kogu teksti ise ette lugeda. Aga teatud aja tagant on tore jälle vaadata.
3. Hadashi no Gen (Barefoot Gen)
Peaaegu polekski seda filmi vaatama jäänud, aga hea oli, et jäin. Võrreldes kahe eelmisega, oli tegemist totaalse kannapöördega sisult, aga selle eest kõige parem. Võime naerda ja naeratada, peale tuumapommiplahvatust ellu jääda, eluga sõjaajal hakkama saada on raske. Filmi ajal tekkis mõte, et ehk peaks seda näitama ajalootundides II maailmasõda õppides, sest kuigi stseenid surnud inimestest ja nende surmasaamisest polnud küll "päris", olid nad siiski päris õõvastavad. 9/10