Postitas hau » 29. Märts 2009, 01:59
a woman under the influence
God damn. See on ikka hea. Gena Rowlands mängib superhästi ühte kolme lapse ema, kes on kergelt cuckoo. Peter Falk tema abikaasana proovib hoida tema veidruste kõrval kainet meelt. Rowlandsi miimika ja kehakeel ja olek on ikka nii ehtne, et näiteks mõlemas pikas söögislaua stseenis, kus kõik lauasolijad proovivad Rowlandsiga meelepärased ja tolerantsed olla, ent nende pilkudest ja ilmetest irduv ebamugavus ja piinlikkus muudab ennast ka rahulolematuks. Cassavetesi rezii on ikka nii üksikasjalik ja detailne, et kõikide tegelaste enesetunne ja meeleolu tuleb nii hästi esile. Stseenid on pikad ja põhjalikud. Kaameratöö on super, annab seitsmekümnendate fiilingut nii hästi edasi.
Põrgupõhja uus Vanapagan
Kurat, kuigi olin lugenud raamatut ja ka Tõde ja õigust, siis alles nüüd filmi vaadates sain aru, kui sarnased ikka mõlemad Tammsaare teosed on. Faking obvious. Ja muidugi stseen, kus Vanapagan maadleb karuga ja kätt haavab peale mida üks ta poegadest kuseb selle haava peale, et see terveks saaks(?), on ikka nii lege.
Mis juhtus Andres Lapeteusega?
Päris huvitavalt jutustatud ja monteeritud lugu. Raamjutustus töötas kah.