Postitas IlseV » 01. Juuni 2009, 16:54
Kui esimest korda filmi nähes kirjutasin lakooniliselt foorumisse „10“, siis eks iga asjaga ole nii, et teist korda vaadates hakkad märkama pisiasju ja jälgid kõike täpsemalt, või noh, vähemalt minul on see niiviisi. Seepärast jäigi näiteks silma voodipesul Marimekko muster ja pastakas, millega Leo oma telefoninumbrit üles kirjutas, vedeleb ka minu pinalis.
Peale filmi läksin kööki ja tegin praemuna :]
Seda kümmet jagasin liiga kergekäeliselt, sest nii mõnigi asi ei tundunud enam nii tore kui esimesel korral, vist kõige rohkem hakkas häirima see rusuv, nukrameelne ja hall ilm, justnagu polekski enam muud siin maamuna pääl. Samas ei ütleks, et see ei sobinud kõige muuga, lihtsalt enese tuju on liialt päikseline.
Kaameratöö ja pilt endiselt üks lemmikutest üldse ja huumorit isegi ülekohtuselt palju.
Enam ei annaks kümmet kümnest vaid üheksa kümnest.