Postitas hau » 01. Oktoober 2008, 00:04
Kui räägitakse, et tänapäeval on naljakad ainult Apatow filmid, siis õnneks jätsid Coenid oma huumorit ka käesolevasse kümnendisse. Jep, Burn After Reading on nende viimase kümne aasta naljakaim film. Üldpildilt oli see muhe ja kodune. Väga hea tunne on näha Coeneid jälle oma lemmik teemat läbi huumoriprisma lahkamas. Keegi vist kunagi ütles, et kõik lavastajad teevad koguaeg ühte ja seda sama filmi. Põhimõtteliselt Coenite puhul on see sulatõsi, sest see on juba ma ei tea mitmes film, kus nad käsitlevad oma lemmik teemat - väljapressimine. Hoolimata sellest on iga nende uus film värske ja teistsugune.
Seekord on tegevuspaik ja aeg tänepäeva New York. See ei eelda väga erilist visuaalset stiili, nagu mõned eelnevad Coenite tegevuspaigad on nõudnud - näiteks NCFOM, Fargo, O Brother, Miller's. Iga film on neil olnud kindla stiiliga, enamikel juhtudel isegi homaaž mingile varasemale Hollywoodi ajaperioodile või zanrile. Miller's oli gangster, Hudsucker oli kuldne, Arizona screwball, Man who wasnt there film-noir jne. BAR oli stiili suhtes kõige tavalisem ja vähenõudlikum. Lihtsalt tavaline suburbia elu. Sisu koha pealt ma ei räägi veel midagi. Aga mulle jättis see sisu ja olustik/stiil sellise koduse tunde. Ei olnud midagi ülepeakaela suurt - vastupidiselt selline lihtne väike mõnus filmike.
Tegelased: Brad Pitt tegi üheksakümnendatel sitaks häid rolle: Floyd, Mills, Tyler, Goines jpm. Siis 00'de algul tuli väike segane periood, kus oli palju hollywoodikaid ning nüüd paistab, et Pitt on võtnud aru pähe ja alates Babelist hakanud oma projekte tõsiselt valima. Jesse James ja Chad Feldheimer on uue Pitti ajastu algus. Tal tuleb sel aasta veel (loodetavasti carreer-defying) Benjamin Button. Järgmine aasta film kinopoeedi Malicku ja kinofriigi Tarantinoga. Loodetavasti ka Aronofsky Fighter. Kurat, nende lavastajate käeall näitlejad ikka mängivad nii et vaadates süda lööb lusti.
Igatahes, BAR'is varastas Pitt kõik stseenid, nagu ta varastas Coxi kirjutatud CIA memuaarid. Võib-olla on natuke vara öelda, võib-olla mitte, aga Chad on üks koomilisemaid idioote sealpool ekraani. Vend on ikka selline ajuvaba, et isegi kui ta midagi ei tee ajab ta itsitama. Esiteks juba see soeng.. see on selle filmi bardem. Juba ta asjad (jalgratas, mp3, joogipudel) ja kuidas ta neid käsitleb, teeb ta naljakaks. Muidugi ka tema näoilmed.. Kui Ledger saaks Golden Globe'i dramaatiliste näoilmete eest, siis Pitt peaks saama oma koomiliste grimasside eest.
Samuti oli viimase peal JK Simmons CIA bossuna. Vanal on ikka koomilist annet küll.
Frances McDormand on mulle alati Coenite filmides meeldinud ja abikaasa Joel tegi talle suure teene, et ta oma naisele lõpuks ometi andis koomilise rolli. Fargo oli liiga ammu. BAR'is sai Frances jälle särada.
Ja lõpuks on Malkovich hauast üles äratatud, ei mäletagi kuna viimati teda näha sai, veel vähem, kuna viimati ta naljakas oli. Siin on ta igatahes väga asjalik ja otsekohene. Üleüldse olid kõik tegelased viimase peal. Isegi kõige väiksemates episoodilistes rollides olnud tegelased olid mingil moel koomilised. Eriti pull oli esimeses stseenis seinaääres istunud ametnik. Ainult ühest ta näoilmest piisas, et rahvast naerutada.