Not Quite Hollywood: The Wild, Untold Story of Ozploitation!IMDb põhjal pole väga paljud inimesed seda dokki veel vaadanud, mis on imelik. Aintitcool'i lugejaskond on ju päris suur ning igaüks, kes nägi suvel seda
trailerit, peaks filmi peale tormi jooksma. Tõesti üks aasta parimaid dokumentaale, nagu Edgar Wrightki kiidab. Kogu film on umbes sama kreisi tempoga nagu trailer. Intervjuud on pikkade mõttepausideta, käib pidev ühelt inimeselt järgmisele põrkamine ja see sobib täiega sellise temaatika juurde. Lisaks on vahele lõigatud uskumatult cool'i exploitation kulda. Ei väida, et tahaks enamust neist filmidest näha - mul on enne lihtsalt liiga palju kõiksugust klassikat vaja läbitöötada (kuigi mõningaid ideid sain küll) - aga mingi extended mixtape kurikuulsamatest stseenidest oleks tõeliselt 5+ vaatamine. Lisaks on vahele valatud kõiksugust lahedat graafikat ja üleminekud on tõeliselt valutud, kogu film voolab väga mõnusalt.
Kellel pole väga head aimu, mida exploitation cinema endast kujutab, siis sellest dokist saab piisavalt head baasteadmised - Austraalia eripäraga ofmuidugi. Käiakse läbi peamised žanrid, nende tekkimise tagamaad ja muutumine aja jooksul. Mõju filmitööstusele, siis ja nüüd. Mõned lood filmiplatsilt on isegi veel uskumatumad kui teatud exploitatinite premise'd, stranger than fiction indeed. Väga cool vaatamine ja igale filmisõbrale poolkohustuslik!
Standard Operating ProcedurePeab üles tunnistama, et kuigi
Errol Morrise nimi on mulle ammugi tuttav, on Standard Operating Procedure esimene tema dokkidest, mida mul vaadata õnnestus. Peale S.O.P'i nägemist tahan kindlalt tema loominguga veel tutvuda.
Film ise räägib Abu Ghraib'i vanglapinnamistest. Usun, et suhteliselt kõik on neid kurikuulsaid pilte näinud - just nendele film keskendubki - ja teavad sellest skandaalist vähemalt midagi. Errol Morris nähtavasti
huvitub küllaltki sügavalt fotograafiast ja seetõttu tahtis ta teada, mis on lood nende piltide taga. Tuua juurde veidi konteksti, mõtestada lahti näoilmed, poosid, küsida hinnanguid vanglavalvuritelt endilt.
Temaatika ise pole midagi väga huvitavat, mingi suvaline BBC dokk oleks ilmselt informatiivsemgi olla. Küll aga poleks see emotsionaalselt niivõrd kaasahaarav ja kindlasti poleks see sedavõrd ilus. Kõik taaslavastused, enamasti kergelt aegluubis, olid superkenad silmakommid. Sama kehtib kõiksuguse graafika kohta, mis on filmi sissepunutud. Danny Elfman'i muusika sobib samuti ülihästi. Ilusaim dokk, mida mina siiani näinud. Selline täielik vastuolu, üliilus pilt ja tõsikole sisu, töötavad väga hästi.
TED's on väga hea kuulamine selle kohta, kuidas selline asi võis võimalikuks saada. Oma nappide sõjaväekogemuste põhjal võin öelda, et see on üliloogiline seletus.