Postitas Hülss » 26. November 2007, 09:32
Ma ei saa aru kuidas Pixar alati täppi paneb, iga nende film on aasta parim perefilm või siis kindlasti esi kümne seas. Ma ei pea silmas animatsioone vaid üldse perefilme. Pixar filmide maagia on just hästi välja töödeldud tegelased ning siiras huumor, mitte fakt et nad animatsioonid on. Animatsioon on siin vaid viis kuidas see usutavana vaataja ette tuua. Ja see ongi müstiline minu jaoks, et kõik klapib. Iga jumala kord.
On siis tegemist rääkivate mänguasjade, putukate, kollide, kalade, autode või rottidega. Mingil põhjusel ei tundu see imelik. Enne Cars'i nägemist olid mul just eelarvamused, et ei ole ju normaalne kui autod räägivad. Aga ei, kõik toimis järjekordselt ja ei olnud imelik vaadata. Sellele vaatamata, et "Cars" on Pixar-filmidest kõige nõrgem.
Ratatouille teema oli kindlasti õigesse suunda minek, kui võrrelda teda nende suursilmsete autodega. Iroonilisema mõtte peale ei suudaks ma tulla, kui rott kes töötab kokana, Pariisi ühes nimekas restoranis. Asukoht, muusika, stereotüübid, söök ja see mõnus iroonia annab tohutult mänguruumi ja muud polegi vaja kui natuke fantaasiat. Huumor, ja seda loomulikult filmi originaalvariandis, näib alati vaevatult mänglev ja siiras. Miski ei tundu pealesurutuna või klišeena. Hääli teevad mõnus punt koomikuid: Patton Oswald, Brad Garrett ja Janeane Garofalo. Ja et kõik tasakaalus oleks, lööb kaasa ka paar elavat legendi: Peter O'Toole ning Ian Holm.
Ilma Pixari ja Hayao Miyazaki'ta oleks see maailm tunduvalt mustem paik. Mõlema filmid pakatavad inimlikkusest selle kõige parimas mõttes ning fantaasial on selles tähtis osa mängida. Veatu kunst, mida loodetavasti meenutatakse ka 50 aasta pärast, nagu vanu Disney klassikuid praegu.
Ratatouille
8.5/10