Postitas .Raimz. » 19. Märts 2008, 23:11
Sin City´st on saanud üks minu lemmik filmidest. Imelik mõelda, et kui ma seda kinno vaatama läksin ei teadnud ma sellest mitte midagi. Mul oli lihtsalt vaba aega ja vaatasin, et ohoh vägevad nätlejad mängivad. Film jättis endast nii sügava mulje, et kui kinost koju jõudsin panin kohe Sin City koomiksid tõmbama ja nüüd ei jõua teist osa ära oodata.
Väga raske on hakata loetlema asju mis mulle Sin City juures meeldivad, sest seal on kogupakett võrratu. Peategelased on jõulised kangelased, kes on olemuselt head aga ei erine oma tegudelt just palju inimestest keda peatakse pigem antikangelasteks kui kangelasteks (näit. Marv). Eriti meeldib mulle tegelaste sisene monoloog, kus on kasutatud palju metafoore, see jätab endast väga laheda ja stiilse mulje. Teistest filmidest erineb Sin City visuaalselt vast kõige rohkem sellega, et ta on must/valge aga kohati ka värviline. Väga raske on Sin City headust seletada inimesele, kes seda näinud pole, kõige lihtsam on lasta tal film ära vaadata ja siis on juba kõik selge.
Sin City 10/10
[huddled in an air vent, John pulls out his lighter, flicks it on, and recalls his wife's invitation] "Come out to the coast, we'll get together, have a few laughs...”