Nähtamatu mees

[Priit]

Nähtamatu mees
The Invisible Man

Film räägib mehest nimega Jack Griffin, kes ühe joogi abil muutub nähtamatuks. Kuid isegi tema ei tea, et ta joogis oleva monocane ainel on kõrvalnähud. Andmete kohaselt muutub too, kes seda narkootikumi tarvitab, peagi hulluks. Ja varsti hakkabki külas toimuma imelikud nähtused nagu isesõitev jalgratas, jooksvad aluspüksid jpm.

Täielikku tutvustust loe siit.

[Priit]

Küllaltki soliidne ulme/õuduse thriller ning üks aegumatuid klassikuid. Näitlejad olid üsna head, eriti peategelane. Mõned kaasnäitlejad olid väga kehvad ning mõned ebaloogilisused, kuid muud midagi. Ülejäänud olid tip-top ning erieffektid olid oma aja kohta väga head.

7/10.

[Ralf]

Väga creepy. Suurimaks üllatuseks osutusid eriefektid, mis olid 1933. aasta kohta väga head. Olin alati arvanud, et nimitegelane on peaaegu terve filmi vältel täiesti riides - ehk siis mantli, sidemete ja prillidega - nii et mingit suuremat nokitsemist tarvis ei lähegi ja vaja vaid näitlejale vajalikud aksessuaarid peale toppida, jätmaks illusiooni, et sidemete ja muu all pole lihtsalt midagi. Aga filmis paneb ta täiesti nähtamatuna nt suitsu põlema ja näidatakse ilusti, kuidas sigaret koos tikutoosiga nagu iseenesest õhku tõuseb, tikk toosist välja tuleb, põlema süttib ja suitsu läidab. See on vist see, mida nimetatakse optiliseks efektiks. Tolle aja kohta ikka hämmastav saavutus.
Aga mitte ainult see ei tee filmi heaks, passis peategelase süvenev hullumeelsus (nähtamatut meest mänginud Claude Rainsi hääl on päris meeldejääv) ning üldine paranoia, mis teda leida püüdvaid inimesi valdas. Eks "Hollow Man"-is oli sama teema õhus, et ta võib alati sinuga samas ruumis olla ja sa isegi ei teaks, ja antud filmis oli seda veel mõnusamalt kasutatud. Nõustun muidu, et osad kaasnäitlejad polnud kõige paremad.

Vahepeal peategelane mainib, et trepist käia on nähtamatuna raske, kuna oled seda tehes harjunud oma jalgu vaatama. Vaat sellele polnud ma varem mõelnud, päris loogiline tegelikult.

[Rasmus]

Meeldis rohkem kui "Frankenstein" ja tema esimene järg, aga siiski pole ma kolmekümnendate horrorist peale "Dracula" ühtki pärlit leidnud. Ralfi jutuga olen enamuses nõus, sest eriefektide kohta ei saa tõesti midagi halba öelda, kuid 80 aastat hiljem on seda filmi ikkagi igav vaadata. Una O'Connor oli järjekordselt väga häiriv. Fun fact, et Florat mängis Cameroni "Titanicu" vana Rose.

6/10