Postitas Peata Ratsanik » 09. November 2005, 19:00
Film on vapustav , väga emotsioonideküllane ja oma auhindu väärt. Tõeline ausammas John Nashi auks, mille iga filmisõber peaks ära vaatama.
Mainimata ei saa mingil juhul jätta head stsenaariumit ja Ron Howardi lavastajatööd. Hästi oli ta välja mõelnud hallutsinatsioonide kasutamise filmis, et ainult Crowe neid nägi ja kiire kaameravahetusega teised jälle ei näinud. Vahepeal Crowe ja siis vahepeal jälle kellegi teise vaade, sinna kus siis kujuteldavad tegelased pidid olema. Küll kasutatud, kuid selles filmis väga õnnestunud efekt.
Näitlejad annavad endast 100%, Russell Crowe oleks pidanud saama Oscari, kuigi ta selle ju eelmisel aastal juba sai oma riiulile asetada, Ed Harriselt pole veel halba rollisooritust näinud ja Jennifer Connelly oli parem veel kui filmis "Reekviem unistusele".
Parima filmi Oscari on küll film ära teeninud, olen "Sõrmuste Isanda" triloogia suur austaja, kuid tõsielulisemad biograafiad on alati meele järele.
Film on väga särav biograafia ja toob tugevalt esile skisofreenia õuduse. Russell Crowe näitlemine tabab haiguse jubedused hirmuäratavalt.
Eluloofilmid meeldivad alati, kuna neis on alati pühendus ja sügav mõte sees.
10/10!