Nosferatu

[Aixi]

Nosferatu
Nosferatu (2024)

Uusversioon klassikalisest "Dracula" loost, mille keskmes on noor naine 18. sajandi Saksamaal, keda painavad nägemused koletuslikust krahv Orlokist (Bill Skarsgård). Maakler Thomas Hutter sõidab Transilvaaniasse, et eakale krahvile kinnisvara müüa, ent kirjutab pahaaimamatult alla hoopis kurjakuulutavamale lepingule.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Kartsin, et ei lähe peale, kuna Eggersi käekiri (tõsi, olen näinud ainult "VVitchi") kipub olema minu jaoks liialt raskemeelne ja tõtt-öelda pole mulle klassikaline "Dracula" lugu kunagi hullult korda läinud. Üldiselt on see tegelaskuju lahedam, kui rangest raamistikust välja võtta. Näiteks Hammeri "Dracula" filmidest meeldib mulle kõige rohkem "Dracula A.D. 1972", kus Christopher Lee ja Peter Cushing seitsmekümnendatel ehk toonases kaasajas möllavad. Mõnikord võib primitiivsus siiski toimida. Näiteks siis, kui seda tehakse niivõrd maitsekalt ja stiilselt, kui Eggers suudab. Loogika ütleb, et peaks igav hakkama, aga millegipärast ei hakka, vähemalt kui esimene vaatus, mis on üsna üks-ühele tummfilmi remake, üle elada. Alguses tabasin ennast mõttelt, et okei, väga ilus ja hästi tehtud küll, aga milleks seda vaja on, kui sama lugu on nii palju kordi nähtud, mitte liiga ammu ka Coppola variandis. Aga mida edasi, seda vähemaks seda mõtet jäi, kuni viimase vaatuse ajaks olin juba täitsa fänn. Suurepärane cast muidugi aitab sellele kõvasti kaasa. Tabasin end võrdluselt "The Exorcistiga", mida peetakse oma lihtsakoelisusest hoolimata siiani üheks kõigi aegade parimaks õudusfilmiks (selles filmis on ka mõnevõrra sarnane teaduslik lähenemine üleloomulikule). 50 aasta pärast võiks "Nosferatu" vabalt "The Exorcisti" kõrval samasuguses staatuses olla. Kiidan ka huumorit, mida oli oodatust hulga rohkem. Uuesti vist siiski vaadata ei viitsiks, kuna see lugu paratamatult viskab kopa ette.

8/10