Postitas Rasmus » 24. Juuli 2016, 23:44
Jõudsin eile hilisõhtul oma kahenädalaselt Hispaania-Prantsusmaa tripilt tagasi. Esiteks muidugi väsitav ja palav (üle 35 kraadi siiski ei tõusnud) ja minusugusele inimesele way liiga pikk aeg, mida kodust eemal veeta, aga suurema tähelepanu suunaks pigem üleüldisele olukorrale Lõuna- ja Kesk-Euroopas, mis sedasorti reisid praegusel ajal ebanormaalselt pingeliseks muudab.
Reisi esimese kolmandiku veetsin Hispaania suvituslinnas nimega Lloret de Mar, mis nüüd tagantjärele mõeldes Nizzaga muidugi hirmutavalt sarnast funktsiooni kannab, ja seal terrorismile ei mõelnud, aga Barcelonas tekkis tahtmine rahvarohkematest platsidest eemale hoida küll. Lõuna-Prantsusmaale jõudsin täpselt pärast kolmepäevase leinaperioodi lõppu, aga reaalsuses see muidugi nii polnud, kuna pärnusuurune linn oli esmaspäeva õhtul praktiliselt inimtühi ning õhus oli üsna selgelt tunda pinget, mis inimesed kodudes hoidis. Prolly kujutasin seda ette, aga tõesti oli väga ebameeldiv vibe ja üksikud inimesed, keda kohtasin, paistsid samuti midagi kartvat. Mida pole sellistsorti tragöödia puhul muidugi eriti keeruline mõista.
Ja ei, see pole mingi minupoolne "käisin ohukoldes ja jäin elama" stiilis hooplemine, vaid lihtsalt tõdemus, kui sital ajal me hetkel elame. Lähiajal välismaale ei kipu.