rauls kirjutas:pole ka eriline õõvarite fänn
"Õõvarid" on lahe sõna!
Mu ootused õõvarite ja Argento "Suspiria" pikaaegse fännina olid loomulikult kõrged, lisaks tõi "Call Me by Your Name" peale šortsides Armie Hammeri minu jaoks kaasa ka piiritu usu Luca Guadagnino võimetesse. Seega ei tekkinud mul nende nelja tunni jooksul, mis mu "Suspiria" originaal- ja uusversiooni esmakordsete vaatamiste vahele jäid, kordagi kahtlust, et värske film midagi muud kui hea olla saab. Nüüd oleks teid ehk õige aeg hoiatada, et erilisi
twist'e see postitus ei paku (IGAVUS-ALERT!) ja sain "Suspirialt" enam-vähem täpselt seda, mida ootasisin: detailitundliku interpreteeringu originaalversioonist, mis võttis aluseks tolle skeleti, aga traageldas sinna veidi teistsuguse loo peale (mul tekib selliseid sõnu nagu "detailitundlik" kasutades alati tunne nagu oleksin just
Finer Things Clubi kohtumiselt tulnud, aga Luca Guadagnino filmid toovad minus lihtsalt halvima esile). Seega ei mõju uus "Suspiria" nagu vana versiooni kuiv ümberjutustus, aga ei röövi samas ka originaalilt tema trumpe (rohkem nugasid ja värve). Aga nüüd ultimaatkriitilisemaks:
Mulle meeldis esimesest osast see "
Bad luck isn't brought by broken mirrors, but by broken minds." tsitaat ja kuna seal sellest eriti midagi ei arenenud ja ma pole kindel, kas sellel üldse mingi eesmärk peale selle, et Udo Kier saaks midagi lahedat öelda ja Argento saaks oma raamatule 20 aastat hiljem vinge pealkirja, siis lootsin veidi, et ehk võetakse see uue osa aluseks või tullakse mingil muul viisil selle juurde tagasi.
Mis aga heliribasse puutub, siis see esimese osa nõiduslik "Harry Potteri tinistamine" (
Priidu sõnad) kummitab mind aeg-ajalt siiani, samas uue osa muusika on mul täielikult ununenud, olgugi et Soprano püüab pidevalt väita, et see väga hea on.
Miinuspunktid ka selle eest, et see film minus rumala tunde tekitas!
P.S Kuidas filmitööstus enne Dakota Johnsonit toime tuli? Kes siis kõiki neid "süütuid, aga seksuaalselt laetud" tegelasi mängis?
7-8/10