Mina, kui ma lugesin Kadii postitust teemas "Viimane seriaal, mida .." selle sarja kohta...
Mina, kui lugesin selle sarja pealkirja nüüd, kus see on saanud omaette teema...
Mina kui ma nägin, kui palju tööd Kadii selle postituse valmistamise nimel oli teinud...
Mina, kui ma näen, et mind on ära nimetatud...
ja seejärel...
Igatahes, läksin Kadii välja visatud konksu otsa ja vaatasin ära sarja
cold open'i. See pani otsuse lukku!
Sowry, kõik poolikud sarjad, mille vaatamist järjekordselt edasi lükkasin.
Kuna "Lettekennyst" on vaadatud umbes täpselt 1,5 hooaega, siis midagi põhjapanevat kogu sarja kohta ma veel öelda ei oska. Aga praegu igatahes on see Kadii poolt kirjeldatud mitmekordselt üle võlli keeratud dialoog ning need tegelased väga sümpaatsed. Karakterid on siin paljuski asendatud karikatuuridega. Kuigi mingi mitmekihilisus on läbi üheksa vaadatud episoodi neile siiski peale ladestunud. Aga karikatuurid või mitte, need tegelased esindavad midagi väga tuttavlikku ja seega mõjuvad nad ehedalt. Mulle meeldib ka see, kuivõrd argised on need probleemid, millega Letterkennys tegeletakse. Samuti on sümpaatne too huumori toon, mis on valitud. See annab kogu sarjale mingi siiruse, mida väga tihti ei koge. Tonaalsuse mõttes nüüd võrdlus teisest spektri otsast, aga viimati tajusin midagi sarnast "Peep Show'd" vaadates. Jah, PS peategelased eksisid tihti ja käitusid hooti suisa jälestusväärselt. Aga ikka elasin läbi kõigi ebamugavate sündmuste neile kaasa. "Letterkennyga" on sarnane lugu. Vaadates on tunne nagu veedaks aega sõpradega.